Siia raamatusse oleme kogunud Eesti emade mõtteid ja tundeid ning emaks saamise, olemise ja kasvamise kogemusi. Need lood räägivad emaduse ilust ja valust. Ilma hinnanguteta, otse ja südamest.

***
“ühegi ema lugu ei ole üks lugu. See on lugematu arv lugusid, millest pooli ei mäletagi, sest sa olid selleks liiga väsinud.”

– Yoko Alender
***
“Iga laps on omamoodi, iga ema on omamoodi, meie võimalused on omamoodi. Nii nagu on normaalne lapsega mööda ilma ringi rännata, on ka normaalne kodus püsida.”
– Fagira D. Morti

***
“Minu sees plahvatas pommina teadmine, et mul pole õrna aimugi, mida ma pean tegema, et selle lapse elus läheks kõik hästi, samas kui on ilmselge, et iga minu liigutus ja otsus võib tuua kaasa pöördumatut kahju.”
– Anu Kuusmaa

***
“Kui ma otsustasin pärast kolmikuid veel ühe lapse saada, arvas nii mõnigi, et ma olen kas poolearuline või on mul midagi tõsiselt viga.”
– Eger Karuse

***
“”Pange lapsele nimi ära,” julgustas intensiivravi personal. “See aitab neil võidelda.”
Igal hommikul läksime hingevärinal haiglasse, sest seda, kas meil hommikuks on ikka laps alles, ei julgenud keegi lubada.”
– Pille Pruulmann-Vengerfeldt

***
“Kui lasteaia ankeedis oli küsimus, et mis põhimõtetel te oma last kasvatate, siis vaatasime mehega teineteisele otsa ning kirjutasime: “Armastus.”
Ja nii ongi.”
– Krõõt Kiviste